Pool euroala töötajatest kasutab tööl tehisaru. Pooled tööandjad ei kavatse neid koolitada

Euroopa Keskpank avaldas 30. oktoobril värsked uuringuandmed selle kohta, kuidas tehisaru töökohtadel kasutatakse. Numbrid tõi välja keskpanga juhatuse liige oma ettekandes San Franciscos Föderaalreservi sümpoosionil. Eesti kuulub euroalasse, nii et ka meie töötajad ja ettevõtted on nende arvude sees.

Keskpanga tarbijaootuste uuringus küsitakse leibkondadelt, kas nad kasutavad tööl tehisaru. 2026. aastal vastas jaatavalt 52 protsenti töötajatest, 2024. aastal 26 protsenti. Noored ja kõrgema haridusega inimesed kasutavad seda sagedamini ning kõige rohkem kasutavad seda juhid.

Kolm tundi nädalas, aga väga ebaühtlaselt

Tehisaru kasutav mediaantöötaja ütleb, et säästab kolm tundi nädalas ehk umbes 7,7 protsenti oma tööajast. Enamik võidab veidi, mõni üksik väga palju. Suurim võit tuleb koodi kirjutamisest ja vigade otsimisest, kuus tundi nädalas, kuid seda teeb tehisaruga vaid umbes 15 protsenti töötajatest. Kõige levinumad on info otsimine, kirjutamine ja tekstide toimetamine, mis säästavad märksa vähem aega.

Ettevõtete pilt on sarnane. Keskpanga ettevõtete uuringus 2025. aasta lõpus kasutas 64 protsenti firmadest tehisaru katsetuse korras või mõõdukalt ja vaid 7 protsenti pidas oma kasutust märkimisväärseks. Kasutajatest 62 protsenti tahtis sellega tööprotsesse parandada ja 15 protsenti tööjõukulusid vähendada.

Miks ülejäänud eemale hoiavad

Iga kolmas vastaja ütleb, et ei kasuta tehisaru, sest see ei puutu tema praegusesse töösse. Teised eelistavad vanu võtteid, ei usalda tulemuse täpsust või ütlevad, et tööandja pole midagi pakkunud. 41 protsenti töötajatest ei tunne tehisaru vastu üldse huvi ja juhtide seas on neid 34 protsenti. Kui küsiti, mis paneks neid proovima, nimetas umbes pool paremat koolitust ja selgemat arusaama, milleks tehisaru kasulik on.

Umbes pooled ettevõtted kavatsevad järgmise 12 kuu jooksul tehisaruõppesse investeerida. Teine pool mitte ja ettekande järgi võib üks põhjus olla see, et kolmandikku juhtidest teema eriti ei huvita. Nende firmade seas, kes üldse plaanivad tehisarusse raha panna, ostab 49 protsenti tööriistu, näiteks tarkvaralitsentse, ja 46 protsenti koolitab töötajaid.

Juhil tasub tähele panna veel üht tulemust. Enamik ettevõtteid alahindab, kui paljud konkurendid juba tehisarusse investeerivad, mõni lausa 50 protsendipunkti võrra. Kui keskpank ütles juhuslikult valitud pooltele vastajatele õige numbri, tõstsid need firmad oma investeerimisplaane.

Mida teha esmaspäeval

• ✳Küsige meeskonnalt, kes juba kasutab tööl tehisaru ja milleks. Kui euroala keskmine kehtib ka teie kohta, teeb seda umbes pool, olgu teie loaga või ilma
• ✳Leidke inimesed, kes säästavad kõige rohkem aega, ja laske neil kolleegidele näidata, kuidas nad töötavad. Võit koondub vähestesse kätesse
• ✳Vaadake kirjutamisest ja otsingust kaugemale. Andmeanalüüs ja rutiinsete tööde automatiseerimine säästavad inimese kohta rohkem aega ja neid proovib vähem inimesi
• ✳Alustage juhtidest. Juht, kes tehisarus kasu ei näe, on kõige tõenäolisem põhjus, miks meeskond koolitust ei saa
• ✳Kui ostate litsentse, pange koolitus samasse eelarvesse. Töötajad ise nimetavad seda asjaks, mis aitaks neil alustada

Konkurendid on tõenäoliselt kaugemal, kui arvate. Odavaim viis järele jõuda on õpetada oma inimestele seda, mida esimesed kasutajad juba oskavad.