Pooled suurfirmade juhid peavad AI-d tootlikkuse peamiseks allikaks. Tulu näeb selgelt vaid 16%.

EY-Parthenon avaldas 1. oktoobril oma värskeima tegevjuhtide uuringu CEO Outlook ja eile kirjutas sellest Postimees. Augustis ja septembris vastas küsimustele 1200 suurettevõtte tegevjuhti 21 riigist. Neist 11 on Euroopa riigid, teiste seas Soome, Rootsi ja Saksamaa. Eestit valimis ei ole, kuid tulemused kirjeldavad muret, mida näeme Eesti ettevõtetes iga nädal.

Pooled tegevjuhid nimetasid tehisaru viimase 12 kuu suurimaks tootlikkuse kasvu allikaks. Teisel kohal oli äriprotsesside ümberkujundamine 46 protsendiga. Tehnoloogia seega töötab, vähemalt nende inimeste hinnangul, kes neid ettevõtteid juhivad. Raskused algavad siis, kui võit peab jõudma raamatupidamisse.

Võit on olemas, tõend puudub

Vaid 16% juhtidest ütleb, et nad mõõdavad tehisaru tasuvust kindlalt ja näevad selle kulusid ning tulu reaalajas. Veel 24% suudab osa kuludest jälgida, kuid kogu tasuvust hinnata ei oska. Ligi neljandik ehk 23% tunnistab, et tehisaru võit kaob sageli enne, kui see kasumisse jõuab. Pidurina nimetab EY pärandsüsteeme, organisatsiooni keerukust ja regulatiivseid nõudeid.

Lihtsamalt öeldes: töötaja teeb aruande valmis kahe tunniga, mitte viiega, ja kolm säästetud tundi kaovad lisakoosolekutesse, kooskõlastustesse ja ülekontrollimisse. Keegi ei pannud kirja, palju vana protsess maksis, seega ei saa keegi ka näidata, palju uus säästab. EY kokkuvõte ütleb sama: tootlikkus üksi ei ole strateegia ja nüüd tuleb kokkuhoitud aeg muuta mõõdetavaks väärtuseks.

Oskused loevad rohkem kui töötajate arv

Järgmist aastat planeerivale ettevõttele on kõige olulisemad töötajatega seotud numbrid. Neli juhti viiest ehk 80% arvab, et järgmise kolme aasta jooksul muudab tehisaru rolle, oskusi ja töötamise viise rohkem kui töötajate arvu. Ligi pooled ehk 47% ütlevad, et nende organisatsioon ei arenda AI-oskusi piisavalt kiiresti. Ja 72% usub, et kolme aasta pärast pidurdab kasvu oskuste puudus rohkem kui raha kättesaadavus.

Siis tuleb vastuolu. Kolmandik juhtidest ehk 33% peab ümberõpet juba praegu tootlikkuse oluliseks mootoriks. Samas suunab tootlikkuse võidu töötajate arendamisse tagasi vaid 15%. Enamik ettevõtteid on nõus, et tulemuse otsustavad oskused, ja enamik ei kuluta võitu nende peale.

Mida Eesti ettevõte saab esmaspäeval teha

• Valige kaks või kolm AI kasutusviisi, millele teie meeskonnad kõige rohkem toetuvad, ja pange kirja, kui kaua iga ülesanne võttis enne tehisaru ja kui kaua võtab nüüd. Täna kirja pandud umbkaudne number on parem kui täpne number, mida kunagi ei koguta
• Otsustage ette, kuhu säästetud tunnid lähevad: kiiremad vastused klientidele, ära tehtud töövõlg, uue teenuse katsetus. Tunnid, millele te ülesannet ei anna, sulavad niisama ära
• Koondage AI litsentsid, API kulud ja tugi eelarves ühele reale, et kulu ja tulu oleksid samal lehel
• Leidke kooskõlastuse samm või vana süsteem, kus ajavõit kinni jääb, ja parandage see enne, kui ostate järgmise tööriista
• Pange osa tehisaru säästust koolituse jaoks kõrvale. Kui 47% suurettevõtetest leiab, et nende inimesed õpivad liiga aeglaselt, siis väiksem ettevõte ilma koolituseelarveta ei ole tõenäoliselt neist ees

Uuringus osalesid enamjaolt korporatsioonid, mille käive ületab poole miljardi dollari, ja needki ei näe selgelt, mida tehisaru neile toob. Viiekümne töötajaga Eesti ettevõttel on üks eelis: ta saab järgmisel nädalal kolm ülesannet käsitsi läbi mõõta ja teada oma vastust enne suuri tegijaid.