Eesti haiglates paneb arsti ja patsiendi jutu kirja tehisaru. Iga rea kinnitab ikka arst.

ERR kirjutas 19. oktoobril, et tehisaru, mis salvestab arsti ja patsiendi vestluse, teeb sellest kirjaliku kokkuvõtte ja aitab diagnoosi panna, on saamas Eesti haiglates tavaliseks. Sotsiaalministeeriumi sõnul on kõige kiiremini liikunud erahaiglad. Ühtset riiklikku lahendust pole ja iga haigla otsib sobiva tööriista enamasti ise.

Confido hakkas tehisaru katsetama eelmisel aastal, kasutab seda juba mitmes osakonnas ja plaanib viia selle kogu organisatsiooni. Medicumis kasutavad tehisaru transkribeerimiseks perearstid, eriarstid ja ämmaemandad ning tugiteenused vähendavad sellega paberitööd. Heba kliinikus koondab tehisaru patsiendi terviseloo juba enne vastuvõttu, dokumenteerib vestluse ja koostab pärast kokkuvõtte ja selgitused. Narva Haigla hangib eestikeelset kõnetuvastust ja assistenti, mis pakub välja meditsiinilisi koode.

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas algas oktoobri keskel EMO24 rakenduse katse. Rakendus kogub patsiendilt infot tema tervisemure kohta ja koostab kokkuvõtte. Esimene katse kestab kolm kuud ja kui rakendus end tõestab, tuleb sellele järgmiseks kuuekuune projekt. Osakonna juhataja Aime Keis ütles, et eesmärk on hoida kokku arstide ja õdede dokumenteerimisele kuluvat aega ning säästa patsienti sama loo kordamisest mitmele inimesele. Tartu Postimehe andmetel saavad rakendust kasutada vaid juba EMOs viibivad patsiendid ning enim abi võib sellest olla siis, kui patsiendil ja personalil pole ühist keelt.

Kõige kasulikum osa on reeglid

Terviseandmetest tundlikumaid andmeid on raske leida, nii et haiglate valitud kaitsemeetmeid tasub lugeda tähelepanelikult. Patsiendile tuleb öelda, et vestlust salvestatakse ja miks. Confidos saab patsient tehisarust juba registratuuris keelduda. Kliinikumis on osalemine vabatahtlik ja kes keeldub, saab abi täpselt nagu varem. Kõige rangema nõude pani kirja Narva Haigla hange: otsustab arst ning tehisaru loodud sisu, mida tervishoiutöötaja pole üle vaadanud ja kinnitanud, ei tohi patsiendi terviseandmetesse jõuda.

Ministeeriumi sõnul on töös kaks riiklikku lahendust, esmatasandi tervishoiu transkribeerija ja e-kiirabi transkribeerija, ning töörühmad valmistavad ette selgemaid õigusreegleid ja suuremat läbipaistvust patsiendi jaoks. Confido juht ütles ERR-ile, et riik liigub selgelt liiga aeglaselt ja et ühe kohustusliku süsteemi asemel võiks riik kehtestada turvastandardi.

Kohe see end ära ei tasu. Confido sõnul nõuab juurutamine alguses raha ja kiiret kokkuhoidu oodata ei maksa. Võit, millest nad räägivad, on aeg: arstil jääb patsiendi jaoks rohkem aega ja patsiendid on selle hästi vastu võtnud.

Mida Eesti ettevõte esmaspäeval teha saab

See puudutab ka neid, kes kliinikut ei pea. Müügikõne, kliendikohtumise, tööintervjuu ja hooldusvisiidi järel istub keegi maha ja kirjutab räägitu käsitsi üles. Kui haigla saab salvestada ja kokku võtta jutu inimese tervisest, saab enamik ettevõtteid sama teha koosolekuga tarnelepingu üle. Tingimus on üks: võtke tööriistaga koos üle ka kaitsemeetmed.

• Valige üks vestlusliik, mille kokkuvõtte teie inimesed iga päev käsitsi kirjutavad, ja mõõtke, kui kaua see aega võtab. See number ongi teie ärijuhtum
• Proovige eestikeelset transkribeerimist oma salvestistega, oma inimeste häälduse ja erialasõnadega, enne kui ühtegi müüja demo usute. Narva Haigla hangib just eestikeelset kõnetuvastust põhjusega
• Kirjutage Narva reegel sõna-sõnalt oma korda: tehisaru kirjutatu ei jõua CRM-i, lepingutoimikusse ega personalikausta enne, kui nimeline inimene on selle üle vaadanud ja kinnitanud
• Öelge inimestele, millal ja miks te neid salvestate, ning andke neile lihtne võimalus keelduda, nii et keeldumine ei maksa neile midagi. Nii teevad Confido ja Kliinikum
• Pange eelarvesse juurutus ja koolitus ning mõõtke tulemust meeskonnale tagasi antud tundides, mitte kohese kokkuhoiuna