Uus äriarendustoetus annab kuni 500 000 eurot ja tehisaru on määrusesse sisse kirjutatud. Vaata, kes kvalifitseerub.

4. oktoobril jõustus majandus- ja tööstusministri uus määrus, mis loob äriarendustoetuse. Toetus on 100 000 kuni 500 000 eurot projekti kohta ja mõeldud Eesti ettevõtetele, kes viivad ellu tervikliku arenguplaani, mitte ühte eraldi ostu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda juhtis sellele tähelepanu 8. oktoobril. Määrus võeti vastu 26. septembril, avaldati Riigi Teatajas 1. oktoobril ja seda rakendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EIS.

Augustis kirjutasime kahest väiksemast EIS-i meetmest tehisaru projektidele. See siin on teist mõõtu. Raha on kümme korda rohkem, tingimused rangemad ja tehisaru seisab määruse enda oodatavate tulemuste loetelus: tootmis- ja teenindusprotsesside tootlikkus paraneb digilahenduste ja tehisaru rakendamise kaudu.

Mille eest raha maksab

Määrus loetleb seitse tegevuse liiki ja arenguplaan peab EIS-i heakskiidu saamiseks katma neist vähemalt kolm. Need on: organisatsiooni ja protsesside arendamine; kvaliteedi- ja vastavusjuhtimissüsteemid; suure lisandväärtusega uue toote või teenuse viimine uuele eksporditurule; intellektuaalomandi juhtimine; digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisaru; toote või teenuse katsetamine päris klientidega sihtturul; ning masinate ja seadmete ost, mis on plaanis kavandatud digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisaruga otseselt seotud.

Tehisaru rida on üsna täpselt lahti kirjutatud. Abikõlblike alltegevuste hulka kuuluvad andmehalduse ja andmepõhise juhtimise ülesehitamine, infosüsteemide arendamine ja liidestamine koos litsentside ja pilveteenustega ning tehisarul, automatiseerimisel ja andmeanalüütikal põhinevate lahenduste analüüs, arendamine ja juurutamine ettevõtte protsesside, otsuste ja teenuste jaoks. Seadmete real on nimetatud tehisaru juurutamiseks vajalikud sensorid, masinnägemise seadmed, mõõte- ja andmekogumisseadmed, servtöötluse seadmed, robotid koos lisamoodulitega ja andmekogumise taristu.

Sama kasulik on nimekiri sellest, mille eest toetus ei maksa. Standardtarkvara ja tavaline IT ilma innovatsioonikomponendita. Olemasolevate süsteemide hooldus, majutus, versiooniuuendused ja litsentside pikendamine. Veebilehed ja mobiilirakendused. Ettevõtte tavapärase tegevusega seotud koolitused. Kõik kulud, mis on tehtud enne taotluse esitamist, ja käibemaks. Välja jääb ka töö, mis kvalifitseerub Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi teadus- ja arendustegevuseks, sest selleks on teised meetmed.

Koolituste rida väärib koolitusfirmalt otsest sõna. See toetus maksab ehitamise eest. Kui tahate, et keegi õpetaks teie tiimi ehitatut kasutama, on see eraldi rida teie enda eelarves.

Kes uksest sisse saab

Taotleja peab olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes täidab vähemalt kolm tingimust kaheksast:

• Eelmise majandusaasta müügitulu vähemalt 500 000 eurot.
• Eelmise majandusaasta ekspordi müügitulu vähemalt 100 000 eurot.
• Lisandväärtus töötaja kohta vähemalt Statistikaameti avaldatud tegevusala Eesti keskmise tasemel.
• Viimase kahe majandusaasta jooksul teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusse investeeritud kokku vähemalt 100 000 eurot.
• Viimase kolme majandusaasta jooksul kaasatud vähemalt 100 000 eurot erasektori oma- või riskikapitali. Laenud, avaliku sektori toetused ja seotud osapoolte raha arvesse ei lähe.
• Töötav prototüüp, kontseptsiooni tõestus või katsetatud teenusmudel, mille toimivust on asjakohases keskkonnas kontrollitud.
• Vähemalt kaks täistööajaga töötajat, kellest üks juhib tehnoloogia- või teenusearendust ning kellel on erialane kõrgharidus või tõendatud kogemus.
• Eelmise kvartali keskmine brutokuupalk vähemalt Statistikaameti avaldatud tegevusala keskmise tasemel.

Hulgi- ja jaekaubandus, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvara, hasartmängud ja tubakatootmine jäävad välja. Mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõte saab kuni 50% abikõlblikest kuludest, suurettevõte 15%. Projekt võib kesta kuni 24 kuud ja seda saab ühe korra kuni 12 kuu võrra pikendada. Grupierandi reeglite järgi, millele toetus tugineb, ei tohi projektiga alustada enne taotluse esitamist.

Kasvueesmärk on päris kohustus

Projektiperioodi lõpule järgneva teise majandusaasta lõpuks peavad väike- või keskmise suurusega ettevõtte lisandväärtus ja ekspordi müügitulu olema projekti algusaastaga võrreldes kasvanud vähemalt 15%. Suurettevõttel on latt 10%. Kaubanduskoja kokkuvõte nimetab 15% kõigile. Määruse tekst on see, mis loeb. Eesmärgi saavutamata jätmine on määruses kirjas aluste seas, millel EIS võib toetuse tagasi nõuda. Te võtate mõõdetava tulemuse kohustuse, nii et plaan peab olema selline, mida usute ka ilma toetuseta.

Kuidas protsess käib

Enne taotlemist läbib iga ettevõte EIS-i kohustusliku eelnõustamise ja esitab arenguplaani. EIS kiidab plaani heaks või lükkab tagasi. Heakskiit ei garanteeri raha, aga ilma selleta taotleda ei saa. Plaanis peab olema mõõdetav strateegiline eesmärk, tegevused ja see, kuidas need eesmärki teenivad, ajakava ja sõltuvused, vastutajad, eelarve ligikaudne maht koos rahastusallikatega ning kvantifitseeritud ärimõju prognoos. Kui plaanis on tehisaru, nõuab määrus, et selle kasutuselevõtt oleks põhjendatud ja seotud tootlikkuse, efektiivsuse, lisandväärtuse või äriprotsesside arendamisega.

Taotlusi hinnatakse viie kriteeriumi alusel. Strateegiline mõju ja turupotentsiaal annavad kumbki 25% koondhindest ning turupotentsiaali kriteerium sisaldab otsesõnu tehisarul põhinevate lahenduste mõju ettevõtte väärtuspakkumisele ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Projekti terviklikkus ja ettevõtja suutlikkus annavad kumbki 20%, kulutõhusus 10%. Kaks raskemat kriteeriumi peavad saama vähemalt 3,0 punkti neljast, ülejäänud vähemalt 2,0 ja kaalutud keskmine vähemalt 2,5. Jooksvaid taotlusi menetletakse 30 tööpäevaga, voorupõhiseid 60 tööpäevaga.

EIS võib taotlusi vastu võtta jooksvalt või voorudena ning voorud võivad olla temaatilised, keskendudes ühele või mitmele seitsmest tegevuse liigist. Vooru puhul peab EIS avaldama kuupäevad ja eelarve oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kaubanduskoja 8. oktoobri teate seisuga ei olnud EIS veel teatanud, millal taotlemine algab, ja kogueelarvet ei nimeta ei määrus ega koda.

Mida teha enne, kui EIS akna avab

Kahekümnepäevane etteteatamisaeg on tühjalt kohalt usutava plaani kirjutamiseks liiga lühike. Kes seda raha tahab, peaks praeguse pausi ära kasutama.

• Kontrollige kaheksat tingimust eelmise aasta majandusaasta aruande ja viimase kvartali palgaandmete vastu. Kui kolm on täidetud, minge edasi. Kui kaks, leidke, milline kolmas on kõige lähemal.
• Valige seitsmest tegevuse liigist kolm, mis omavahel kokku sobivad. Tehisaru üksi ei kvalifitseeru. Tehisaru pluss protsesside ümberkujundamine pluss uus eksporditurg on kuju, mida määrus premeerib.
• Kirjutage ärimõju prognoos esimesena, mitte viimasena. Kasvueesmärk on see, mida EIS kaks aastat pärast projekti lõppu kontrollib. Kui numbrid sinna ei jõua, muutke plaani, mitte prognoosi.
• Eraldage innovatsioon standardsest IT-st. Uus ERP-litsents ei ole abikõlblik. Andmevoog, mis toidab nõudluse prognoosimudelit, on. Tõmmake see joon eelarvesse enne, kui EIS selle teie eest tõmbab.
• Ärge alustage millegagi, mille eest tahate toetust. Enne taotluse esitamist tehtud kulud ei ole abikõlblikud ja grupierandi reeglite järgi ei tohi projekt enne taotlemist alata.
• Broneerige eelnõustamine kohe, kui EIS vormi avaldab. Plaani heakskiit on värav ja see võtab aega.

Ministeerium kirjutas tehisaru poole miljoni euro suurusesse toetusse ja sidus selle ekspordi ja lisandväärtusega, mitte kasutuselevõtuga iseenese pärast. See on õige raam ja sama raami peaks Eesti ettevõte kasutama sõltumata sellest, kas ta kunagi taotleb.